Lahendused väikeelamutele ehitusaja järgi

Rindemeestele ehitatud ja vanemad majad

rintamamiestalo_cropped.jpg

1940. aastatel ja varem ehitatud hooned on peamiselt palkmajad. Selliste majade seinad on enamasti umbes 150 mm paksusest palgist, mis vastab ligikaudu 50 mm villaga soojustatud sõrestikseinale. Vana palkmaja renoveerimine vajab hoolikat planeerimist ning õigeid töövõtteid ja lahendusi. Palkmajade kütmiseks kasutati enamasti ahjusid, mida oli majas tavaliselt mitu.

1950. aastate majad on tüüpilised nn rindemeeste majad, mida on veel alles päris rohkesti. Aastakümne vahetumise paiku asendusid palkmajad saepurusoojustusega majadega. Tänaseks on 1950. aastatel ehitatud majade uste, akende ja isolatsiooni puhul palju parandamist vajavat ning sellised majad ei hoia enamasti sooja. Isolatsioonimaterjalid on ära vajunud, tehnosüsteemid vananenud ja majad oma kasutusea lõpus.

  • Karkass on enamasti 100 mm puidust. Paber ja laudis on karkassi mõlemal poolel. Vahe on täidetud saepuru, höövlilaastude või nende seguga.
  • Pööninguvahelae isolatsiooniks on kasutatud saepuru, höövlilaaste või nende segu paksuses 250–300 mm.

LISASOOJUSTAMINE KINGSPAN THERMA ISOLATSIOONIMATERJALI ABIL:

  • Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita (SPU Vintti-Iita) isolatsioonimaterjali kasutamine aitab pööningukorrusel oluliselt ruutmeetreid elamise tarbeks kokku hoida. Soovituslik isolatsioonilahendus on Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita 120 mm paigaldatuna katuse sarikate vahele ja ühtse kihina sisepinnale.
  • Seinte seesmine lisasoojustus tehakse Kingspan Therma TW56 Anselmi (SPU Anselmi) või Therma TP10 plaatidega. Juba 30 mm paksuse Kingspan Therma isolatsioonikihiga muutub algse konstruktsiooni soojusisoleerivus kahekordseks.
  • Maja ventilatsioon tehakse pärast remonti kas rõhul toimiva või sundventilatsioonina, mis tähendab, et kasutatav isolatsioonilahendus ei mõjuta ventilatsiooni vajadust.

1960.–1970. aastate majad

70-luvun_talo.jpg

Alates 1960. aastate algusest kuni järgmise aastakümne keskpaigani asendasid saepurusoojustuse paremini toimivad villisolatsioonimaterjalid. Majade fassaadimaterjalidena kasutati puitu ja kivi. Väljastpoolt vaadates on sellised majad enamasti heas korras. Puitosad, aknad ja uksed seevastu hakkavad jõudma oma kasutusea lõppu. Kivimajade sisepoolele tasuks remondi käigus panna lisasoojustust. Puumajade puhul on soovitatav lisasoojustamine ka fassaadi remondi käigus.

  • Karkass: seintes on isolatsioonikiht enam-vähem sama paks nagu saepuruseinte puhul ehk u 100 mm. Sisekattematerjaliks on enamasti puitlaastplaat ja tuuletõkkeks bituliit.
  • Pööninguvahelae isolatsiooniks on enamasti vill paksusega 150–200 mm.

Energiakriis sundis aastatel 1975–1983 ehitajaid kasutama paremini isoleeritud konstruktsioone. Puitkonstruktsiooniga majades muutusid tavaliseks kivifassaadid. Aknad muudeti mõõtmetelt väiksemaks ja hakati kasutama kolmekordseid klaase. Seinte soojustuskihi paksus kasvas 150 millimeetrini. Kivifassaadiga hooned on enamasti väljastpoolt korras. Puitosad, nt aknad ja uksed, vajavad hooldust ja renoveerimist. Ventilatsioon on 1970. aastatel ehitatud majades enamasti puudulik.

  • Karkass: seintes on isolatsioonikiht paksusega 150 mm (vill ja tuuletõke).
  • Pööninguvahelae isolatsiooniks on enamasti vill paksusega 200–250 mm. Enne energiakriisi kasutati villa paksusega 150–200 mm.

LISASOOJUSTAMINE KINGSPAN ISOLATSIOONIMATERJALI ABIL

Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita (SPU Vintti-Iita) isolatsioonimaterjali kasutamine aitab pööningukorrusel oluliselt ruutmeetreid elamise tarbeks kokku hoida. Soovituslik isolatsioonilahendus on Kingspan Therma TP10 Vintti-Iita 120 mm paigaldatuna katuse sarikate vahele ja Kingspan Therma isolatsiooni 30 mm ühtse kihina sisepinnale.

Nii välisseintes kui ka pööninguvahelaes võib isolatsiooni vahetada tõhusamate Kingspan Therma isolatsioonimaterjalide vastu. Sellisel juhul püsivad isolatsioonikihi paksused samad, kuid soojusisoleerivus on kahekordne ja hoone tihedus paraneb oluliselt. Eraldi tuule- ega aurutõkkekihti pole vaja.

Seinte seesmine lisasoojustus tehakse Kingspan Therma TP56 Anselmi (SPU Anselmi) või Kingspan Therma TW55 (SPU AL) plaatidega. Juba 30 mm paksuse Kingspan isolatsioonikihiga muutub algse konstruktsiooni soojusisoleerivus kahekordseks.

Maja ventilatsioon tehakse pärast remonti kas rõhul toimiva või sundventilatsioonina, mis tähendab, et kasutatav isolatsioonilahendus ei mõjuta ventilatsiooni vajadust.

1980.–1990. aastate majad

80-90-luvun_talo.jpg

1980. aastate teises pooles ehitatud majad on üldjuhul oluliselt energiasäästlikumad ja elamiseks mugavamad, kui eelmiste aastakümnete majad. Näiteks vesiringlusega põrandaküte hakkas muutuma üldkasutatavaks 1990. aastate keskpaigast.

  • Karkass: seintes on enamasti isolatsioonikiht paksusega 150–200 mm.
  • Pööninguvahelae isolatsiooniks on 250–300 mm kiht puistevilla.

LISASOOJUSTAMINE KINGSPAN ISOLATSIOONIMATERJALIDE ABIL

Nii välisseintes kui ka pööninguvahelaes võib isolatsiooni vahetada tõhusamate Kingspan Therma isolatsioonimaterjalide vastu. Sellisel juhul püsivad isolatsioonikihi paksused samad, kuid soojusisoleerivus on kahekordne ja hoone tihedus paraneb oluliselt. Eraldi tuule- ega aurutõkkekihti pole vaja.

Seinte seesmine lisasoojustus tehakse Kingspan Therma TW56 Anselmi (SPU Anselmi) või Therma TP10 (SPU AL) plaatidega. Juba 30 mm paksuse Kingspan isolatsioonikihiga muutub algse konstruktsiooni soojusisoleerivus kahekordseks.

Maja ventilatsioon tehakse pärast remonti kas rõhul toimiva või sundventilatsioonina, mis tähendab, et kasutatav isolatsioonilahendus ei mõjuta ventilatsiooni vajadust.

2000. aastate majad

2000-luvun_talo.jpg

Tänapäevased majad ehitatakse üha sagedamini passiiv- või nullenergiamajadeks. Majade puhul pööratakse erilist tähelepanu konstruktsioonide soojusisoleerivusele ja tihedusele. Tihedus on vähe energiat tarbivate majade ehitamisel väga tähtis. Isolatsioonimaterjalina kasutatakse tihti tõhusaid polüuretaanmaterjale. Karkassi materjalina kasutatakse puitu, plokke või betooni.

TÄNAPÄEVASED LAHENDUSED KINGSPAN ISOLATSIOONIMATERJALIDE ABIL

  • Passiivenergiataseme jaoks piisavad Kingspan Therma isolatsioonimaterjalide paksused:
    • välisseintes 240 mm
    • pööninguvahelagedes 320 mm
    • põrandakonstruktsioonides 200 mm
  • Kingspan Insulation pakub sobivaid lahendusi kõigi karkassimaterjalide tarbeks. Puitkonstruktsiooniga majade jaoks leidub puiduga sobivaid tooteid ja kivikarkassiga majade jaoks ümberringi punnsulundiga töömahtu vähendavaid tooteid.
  • Kingspan Therma isolatsioonimaterjale kasutades saab ehitada aasta läbi niiskustehniliselt ohutult. Kingspan isolatsioonimaterjale ei kahjusta vihm ega lumi.

Lisateavet passiiv- ja nullenergiamajade kohta saate siit.